Rahvusvahelised kaubandussanktsioonid
EL koos G7 riikide ja teiste sarnaselt meelestatud partneritega on alates 15. märtsist 2022 lõpetanud Venemaa suhtes WTO raamistikus enamsoodustusrežiimi kohaldamise. See jätab Venemaa ilma peamistest kaubanduseelistest, mis tal WTO liikmena on.
EL on otsustanud, et ei tõsta imporditariife, vaid kehtestab sanktsioonide paketi, mis sisaldab kaupade impordi- ja ekspordikeelde ning -piiranguid, eelkõige:
- ELi impordikeeld kõigile terasest valmis- ja pooltoodetele;
- ELi luksuskaupade ekspordikeeld, millega võetakse otseselt sihikule Venemaa eliit;
- Venemaal kaevandatud, töödeldud või toodetud mittetööstuslike teemantide ELi impordi keeld. See on osa G7 rahvusvaheliselt koordineeritud teemante käsitlevast impordikeelust, mille eesmärk on jätta Venemaa ilma sellest olulisest tuluvoost, mis küünib hinnanguliselt 4 miljardi euroni aastas;
- terasetootmise tooraine, töödeldud alumiiniumi- ja niklitoodete ja muude metalltoodete ELi impordi keeld;
- luksusautode ekspordikeelu laiendamine kõigile uutele ja kasutatud autodele, mille mootori võimsus ületab teatava võimsusklassi (> 1900 cm³), ning kõigile elektri- ja hübriidsõidukitele;
- teatavat tüüpi masinaosade ekspordi täielik keelustamine;
- täiendavad impordikeelud, sealhulgas tsementidele, kummitoodetele, puidule, kangetele ja muudele alkohoolsetele jookidele, kvaliteetsetele mereandidele;
- sihtotstarbelised ekspordikeelud valdkondades, kus Venemaa on suure ELi tarnetest sõltumise tõttu haavatav. See hõlmab näiteks kvantandmetöötlust, kõrgtehnoloogilisi pooljuhte, tundlikke masinaid ja osi, ehitusega seotud kaupu, töödeldud terast, vaske ja alumiiniumtooteid, lasereid, akusid, transporti ja kemikaale. Samuti hõlmab see rafineerimistööstuses kasutatavaid spetsialiseeritud katalüsaatoreid. See aitab halvata Venemaa tehnoloogilist baasi ja tööstusvõimsust;
- keelatakse pakkuda Venemaa valitsusele või Venemaa ettevõtetele ettevõtluse ja disainiga seotud tarkvara;
- keelatakse osta, importida või üle anda otse või kaudselt Venemaalt pärit kulda;
- piiratakse veel 15 Ukrainas lahinguväljalt leitud tehnoloogilise toote või nende tootmiseks vajaliku seadme eksporti;
- keeld müüa, litsentsida või üle anda piirangutega hõlmatud kaupadega seoses kasutatavaid intellektuaalomandi õigusi ja ärisaladusi, et takistada sanktsioonidega hõlmatud kaupade tootmist väljaspool ELi;
- piirangute karmistamine raua- ja terasetoodete impordi suhtes, kehtestades nõude, et kolmandas riigis töödeldud sanktsioonidega hõlmatud raua- ja terasetoodete importijad peavad tõendama, et kasutatud sisendid ei pärine Venemaalt;
- uute üksuste suhtes kohaldatakse tehnoloogia puhul rangemaid ekspordipiiranguid. Lisaks juba loetellu kantud Venemaa ja Iraani üksustele hõlmab see nüüd ka Hiinast, Usbekistanist, Araabia Ühendemiraatidest, Süüriast ja Armeeniast pärit üksusi;
- 29 Venemaa ja kolmandate riikide üksuse lisamine Venemaa sõjatööstuskompleksiga seotud üksuste loetellu (sealhulgas Usbekistanis ja Singapuris registreeritud üksused).
FAKTID
- Ekspordi poolel on kaupade ja tehnoloogia ekspordipiirangute ning -keeldude hinnanguline koguväärtus seni 48 miljardit eurot. See moodustab 54% sissetungieelsest ELi ekspordist.
- Meetmetega on hõlmatud 58% sõjaeelsest impordist, mis moodustab 91,2 miljardit eurot.
- Äriteenuste ekspordipiirangute koguväärtus on 3,28 miljardit eurot (16% ELi äriteenuste ekspordist enne invasiooni).
- ELi tehnoloogiatoodete ekspordikeeld on põhjustanud Venemaa tehnoloogiamahukate tööstusharude kahanemist. Eelkõige vähenes märkimisväärselt Venemaal autode, muude transpordivahendite ja arvutite tootmine.
- Ükski ELi võetud meede ei ole suunatud kolmandate riikide ja Venemaa vahelise kauplemise vastu põllumajandustoodete ja toiduainete, sealhulgas nisu ja väetistega.