Butša: tsiviilisikute veresauna sümbol
Venemaa sissetung Ukrainasse on kaasa toonud surma, laastamist ja kirjeldamatuid kannatusi.
Enne sõda oli Butša Kiievi äärealal paiknev vaikne ja sõbralik eeslinn. Pärast 2022. aasta märtsi sai sellest Venemaa jõhkra sissetungi ajal toime pandud kohutavate kuritegude sümbol.
Butša veresauna panid toime Venemaa okupandid. See oli mõttetu ja jõhker rünnak süütute tsiviilisikute, naiste, laste ja eakate vastu, mis nõudis paljudelt elu ja põhjustas kümnetele vigastusi.
Aasta pärast seda jõhkrat vägivalda mälestavad EL ja rahvusvaheline üldsus selle veresauna ohvreid ning on jätkuvalt kindlalt pühendunud selle tagamisele, et Venemaa maksaks oma kuritegude, sealhulgas suveräänse riigi vastu suunatud agressioonikuritegude eest.
Kirjeldamatud õudused
Butša okupatsiooni ajal hoidsid venelased umbes 25 Ukraina tütarlast vanuses 14–24-aastast keldris kinni ja vägistasid neid pidevalt. Üheksa neist jäid rasedaks.
Pärast Venemaa poolset põletamist ja rüüstamist lükkab mees 6. aprillil 2022 Butša tänaval läbi prahi ja sõjaväesõidukiromude enda kõrval oma jalgratast.
Foto: Chris McGrath/Getty Images
Massihaud ja laibakotid Apostel Andrei Esmakutsutu nimelise kiriku kõrval Butša linnas paar päeva pärast Venemaa rünnaku lõppu.
Rahvusvahelise õiguse rikkumised
EL on kindlalt pühendunud selle tagamisele, et Ukrainas toime pandud sõjakuriteod ei jääks karistamata.
Inimsusevastaseid kuritegusid, sõjakuritegusid, genotsiidi ja agressioonikuritegusid peetakse rahvusvahelise õiguse kõige raskemateks rikkumisteks, mida nimetatakse ka rahvusvahelisteks kuritegudeks.
Ukraina uurib enam kui 69 000 väidetava rahvusvahelise kuriteo juhtumit ning kahtlustatakse, et selliste jõhkrate kuritegude tegelik arv on veelgi suurem.
Mis on agressioonikuritegu?
Agressioonikuriteo paneb üldjuhul toime riigi kõrgeim poliitiline ja sõjaline juhtkond teise riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu. Agressioonikuritegude hulka kuuluvad sissetung, sõjaline okupatsioon, annekteerimine jõu abil, pommitamine ja sadamate sõjaline blokaad, mida kõike Venemaa on ka korda saatnud.
Kuna Venemaa ei ole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu jurisdiktsiooniga nõustunud, pakub komisjon alternatiivseid võimalusi, et tagada õigusemõistmine ka agressioonikuritegude puhul.
Venemaa poolt Ukrainas toime pandud kuritegude eest süüdistuste esitamine
Toetades jätkuvalt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd, tegutseb komisjon koos rahvusvahelise üldsusega selle nimel, et luua kohus Venemaa agressioonikuritegude uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks.
Tõendite kogumise koordineerimiseks asutas komisjon Ukrainas toime pandud agressioonikuritegude eest vastutusele võtmise rahvusvahelise keskuse asukohaga Haagis. See kuulub Eurojusti toetatava olemasoleva ühise uurimisrühma alla. Keskus toetab Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimise ja nende kohta tõendite kogumise koordineerimist.
Komisjon jätkab ka olemasolevate mehhanismide toetamist järgmiselt:
- Rahvusvahelise Kriminaalkohtu suutlikkuse toetamine rohkem kui 10 miljoni euroga alates sissetungi algusest;
- Ukraina peaprokuratuuri tugevdamine rohkem kui 6 miljoni euroga IT-le ja seadmetele;
- Eurojusti kohandamine selle ülesande täitmiseks: muudetud Eurojusti määrusega saab amet turvaliselt säilitada, hoiustada ja analüüsida rahvusvaheliste kuritegudega seotud tõendeid uues andmebaasis;
- ELi liikmesriikide riiklike uurimiste koordineerimiskeskustena tegutsevate Eurojusti ja Europoli toetamine;
- koordineerimine meie rahvusvaheliste partneritega, et tagada vastutusele võtmine ja ülemaailmne reageerimine.
Tekitatud kahju eest tasumine
Venemaa ja tema oligarhid peavad Ukrainale tekitatud kahju ja hävingu hüvitama.
Pärast Venemaa Ukraina-vastase agressiooni algust moodustas komisjon 2022. aasta märtsis varade külmutamise ja arestimise töökonna. Töökonna eesmärk on paremini koordineerida Venemaa ja Valgevene üksikisikute ja ettevõtete vastu suunatud ELi sanktsioone.
Töökonda juhib komisjon ning see võimaldab liikmesriikidel ning ELi ametitel, Eurojustil ja Europolil teha koostööd Venemaa varade tuvastamisel, külmutamisel ja võimaluse korral konfiskeerimisel.
See teeb tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega, sealhulgas Ukraina ja USA ametiasutustega. G7+ tasandil teeb töökond korrapäraselt koostööd rakkerühmaga „Venemaa eliit, nende lähedased ja oligarhid (REPO)“.
EL on kehtestanud ka rangemad varade külmutamise kohustused. EL on heaks kiitnud uue loetellu kandmise kriteeriumi, et hõlmata isikud, kes saavad kasu ELi äriühingute Venemaa tütarettevõtjate omandiõiguse või kontrolli sunniviisilisest üleandmisest. Sellega tagatakse, et keegi ei saa kasu kahjumist, mis tekib ELi äriühingutel, kui Venemaa omanikud/juhtkonnad nende tütarettevõtjad sunniviisiliselt omandavad.
Ukraina ülesehitamine
Varade külmutamise ja arestimise töökonna abiga on ELi liikmesriigid külmutanud enam kui 28 miljardi euro väärtuses varasid, mis kuuluvad Venemaa ja Valgevene oligarhidele ja äriühingutele.
Enam kui 200 miljardi euro väärtuses Venemaa keskpanga varasid on ELis immobiliseeritud.
Selleks et neid vahendeid maksimaalselt ära kasutada ja alustada Ukraina ülesehitamist, pakkus komisjon liikmesriikidele erinevaid võimalusi. Need hõlmavad uue struktuuri loomist Venemaa külmutatud ja avaliku sektori blokeeritud varade haldamiseks, nende investeerimist ja saadud tulu kasutamist Ukraina hüvanguks.
Õiguslike lünkade kõrvaldamine
Kuni Venemaa agressioon Ukraina vastu kestab, on äärmiselt oluline, et ELi sanktsioone rakendataks täielikult ja nende rikkumisest ei lubataks kasu saada. Oleme tugevdanud ELi õigust järgmiselt:
- konfiskeerimist ja vara tagasivõitmist käsitlevate ELi õigusnormide tugevdamine;
- ELi sanktsioonide rikkumise eest määratavate karistuste ühtlustamine;
- kõigi ELi sanktsioonidega hõlmatud isikute kohustus avalikustada oma varad ELis.
Eesmärk on tugevdada ELi sanktsioonide hoiatavat mõju ja anda liikmesriikidele õiguslikud vahendid üha suurema hulga varade konfiskeerimiseks, kui need on seotud kuritegudega.