Rünnak rahu ja demokraatia vastu
Aasta tagasi, 24. veebruaril 2022, alustasid Venemaa relvajõud täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Venemaa agressioonisõda on külvanud Ukrainas hukku ja hävingut.
Ukraina on praegu meie maailmajao keskpunkt. Koht, kus seistakse meie väärtuste eest, kaitstakse meie vabadust ja kirjutatakse Euroopa tulevik.
Kui Venemaa väed Ukrainat ründasid, kartsid paljud, et riik ei suuda sissetungijale kaua vastu panna ja langeb peagi. Aasta jooksul on aga tõeks saanud täpselt vastupidine. Ukraina rahva legendaarne vaprus on pälvinud kogu maailma imetluse. Vastupanu sissetungijale jätkub ning Euroopa Liidu toetus Ukrainale on vankumatu.
Venemaa barbaarsete rünnakute tõttu Ukraina taristu ja tsiviilelanikkonna vastu on paljud ukrainlased sunnitud otsima peavarju keldrites, kus puudub elekter, gaas ja voolav vesi. Kogu riigis on pommitatud puruks koolimaju ning paljude laste haridustee on katkenud.
Sõja mõju igapäevaelule
Kui Venemaa pommid hakkasid aasta eest Ukraina linnadele langema, püüdsid tavalised inimesed iga hinna eest säilitada normaalset elu. Mõne kuu pärast ei olnud aga igapäevategevused, nagu kohalikus pagaripoes käimine või laste kooliminek, kasvava vägivalla tingimustes enam võimalik.
Avaldame austust julgetele ukrainlastele
Arvud ja statistika ei anna kohapeal toimuvast täielikku pilti. Tegeliku olukorra paremaks mõistmiseks oleme kogunud tunnistusi inimestelt, kes on pidanud vahetult taluma Venemaa jõhkraid kuritegusid.
- Loe, mida kirjutab Nina Biletska, kes pidas päevikut aktiivse vaenutegevuse ajal Tšernihivis
- Elu koolimajas. Harkiv sõja ajal
- Loe pagaritöökoja omanikust Viktor Tkatšovist, kel õnnestus toimetada haiglatele, eakatele ja sõjaväele tasuta leiba.
- Tonya põgenes Odessast ja leidis varjupaiga ELis. Ta loetleb üles toetuse, mis ta on viimase aasta jooksul saanud, ja jagab lootust Ukraina uuesti üles ehitada.
Julia oli 36 nädalat rase, kui sõda algas. Raseduse nii hilises etapis oli tal raske otsustada, kas ja kuhu evakueeruda. Ta ei tahtnud lahkuda ka oma abikaasast, kes ühines territoriaalkaitsega. Ta soovis, et mees saaks oma vastsündinud last kas või korraks kätel hoida.
Toetame Ukrainat nii kaua, kui vaja
Alates päevast, mil Venemaa alustas oma põhjendamatut ja ebaseaduslikku sõda Ukraina vastu, on Euroopa Liit ja selle liitlased otsustavalt koondunud Ukraina selja taha. Sõja algusest alates on Euroopa Liit andnud Ukrainale 67 miljardi euro ulatuses majanduslikku, humanitaar- ja sõjalist toetust.
Abi jõuab Kiievisse nii sõja ajal kui ka pärast selle lõppu.
Lisateave ELi abi kohta Ukrainale
Samal ajal jätkab Euroopa Liit Venemaa valitsuse survestamist, kasutades selleks nii diplomaatilisi kanaleid kui ka rangeid sanktsioone.
Tihe poliitiline koostöö
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen käis 2. veebruaril 2023 koos 15 volinikuga Kiievis esmakordsel ELi volinike kolleegiumi ja Ukraina valitsuse vahelisel kohtumisel, mis andis jõuliselt märku ELi otsusekindlusest Ukraina abistamisel.
Poliitiline koostöö Ukrainaga on tugevam kui kunagi varem. Seda kinnitab
- liitumiseks tehtav ettevalmistustöö
- juurdepääs ühtsele turule
- sünkroniseerimine Euroopa elektrivõrguga
- juurdepääs rändlusteenustele
- laste kaitsmisel tehtav koostöö
Sõja mõju Euroopas ja mujal
Venemaa agressioonisõjal on ülemaailmne mõju, mis on rängim kõige haavatavamate jaoks. Ukraina taristu kahjustamine on seadnud ohtu miljonite inimeste toiduga kindlustatuse kogu maailmas.
Euroopa Liit astub samme, et tagada ülemaailmse toiduga kindlustatuse taastamine rahvusvahelise koostöö kaudu. Samuti antakse humanitaarabi ja toetatakse enim mõjutatud põllumajandustootjaid.
Ukraina helgema tuleviku nimel
ELi solidaarsus Ukraina riigi ja rahvaga püsib vankumatuna. Oleme valusalt teadlikud sellest, et kaalul ei ole mitte ainult Ukraina rahva, vaid kogu Euroopa tulevik. Vabadus ja demokraatia on Euroopa elulaadi keskmes ning selles me kompromisse ei tee.
Usume kindlalt, et Ukraina võidab, sest tema poolel on õiglus. Kui see päev saabub, siis seisab Euroopa Liit Ukraina kõrval, et aidata riigil jalgele tõusta ning alustada taastamis- ja ülesehitustööd.
Euroopa Liidul on poliitiline tahe võtta vastutusele sõjas sooritatud kuritegude, sealhulgas agressioonikuritegude toimepanijad. EL toetab jätkuvalt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd, kuid on väljendanud ka valmisolekut teha koostööd rahvusvahelise üldsusega, et luua ajutine rahvusvaheline kohus või nn hübriidkohus, kus Venemaa agressioonikuritegusid uurida ja nende eest süüdistusi esitada. Tõendite kogumise koordineerimiseks asutab EL Ukrainas toime pandud agressioonikuritegude eest vastutusele võtmise rahvusvahelise keskuse asukohaga Haagis.
