Alates Venemaa agressioonisõja algusest on EL, tema liikmesriigid ja finantseerimisasutused Euroopa tiimi teinud kättesaadavaks üle 40,6 miljardi euro, et toetada Ukraina üldist majanduslikku, sotsiaalset ja finantsvastupidavust. Toetust on antud erakorralise makromajandusliku finantsabi, eelarvetoetuse, hädaabi, kriisimeetmete ja humanitaarabi vormis.

Lisaks on võetud sõjalise abi meetmeid ligikaudu 27 miljardi euro ulatuses, millest 5,6 miljardit on kaasatud Euroopa rahutagamisrahastu raames.

See tähendab, et Ukrainale alates Venemaa agressiooni algusest seni kättesaadavaks tehtud toetuse kogusumma on enam kui 67,7 miljardit eurot. Koos vahenditega, mis on eraldatud selleks, et aidata liikmesriikidel rahuldada ELi sõja eest põgenevate ukrainlaste vajadusi, on Ukrainale ja ukrainlastele antava toetuse kogusumma ligikaudu 84,7 miljardit eurot.

Osana volinike kolleegiumi ja Ukraina valitsuse kohtumisel ning ELi ja Ukraina tippkohtumisel võetud kohustusest eraldatakse Ukraina kiireks taastumiseks 1 miljard eurot ELi toetust. Seda rahastatakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ning Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudest.

2023. aastal annab EL Ukraina jätkuvaks toetamiseks enneolematu, kuni 18 miljardi euro suuruse toetuspaketi väga soodsate laenudena, millest 16,5 miljardit eurot on juba välja makstud.

2022. aastal mobiliseeris EL 330 miljonit eurot erakorralise toetuse programmile, millega aidati kindlustada põhikaupade ja -teenuste, nagu haridus, tervishoid ja toit, kättesaadavus. Samuti on see aidanud kaitsta elanikkonda – nii sisepõgenikke kui ka neid vastuvõtvaid kogukondi – ning toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja põllumajandust. Teine oluline eesmärk on ehitada taas üles tsiviilotstarbeline väiketaristu, tagada energiajulgeolek, suurendada küberturvalisust ja meediavabadust ning hoogustada desinformatsioonivastaseid meetmeid. Varasemaid käimasolevaid projekte, mille väärtus on 286 miljonit eurot, on kohandatud, et vastata kohapealsetele kiireloomulistele vajadustele.

Vajaduste hüppelise kasvu tõttu oleme rescEU varude kaudu mobiliseerinud meditsiinitarbeid, ajutise peavarju pakkumiseks vajalikku varustust ja elektrigeneraatoreid, aga ka erivarustust, mis on seotud rahvatervise ohtudega, nagu Ukrainat ähvardav keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht. Rohkem kui 127 miljoni euro suurune rescEU toetus hõlmab majutusüksusi, kaitseülikondi, saastetõrjevahendeid, hingamisaparaate, infusioonipumpasid, patsientide monitore, ultraheliseadmeid, elektrigeneraatoreid jne. EL koordineerib nende Ukraina patsientide meditsiinilist evakueerimist, kes vajavad kiiresti ravi, olles praeguseks toimetanud rohkem kui 2800 patsienti eriarstiabi saamiseks haiglatesse üle Euroopa. Septembris 2022 avati Poolas Rzeszówis ELi Medevaci keskus Ukraina patsientide meditsiiniliseks evakueerimiseks. Keskus pakub Ukrainast saabuvatele patsientidele turvalist paika enne, kui nad saadetakse ravile mõne teise Euroopa riigi haiglasse.

Lisaks on komisjon loonud elanikkonnakaitse logistikakeskused Poolas, Rumeenias ja Slovakkias, et vajalik abi jõuaks Ukrainasse võimalikult kiiresti. Need keskused aitavad suunata abi, mida antakse ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu.

21. aprillil 2023 sai Ukrainast ELi kodanikukaitse mehhanismis osalev riik, mis on Euroopa solidaarsusraamistik, mis aitab katastroofis kannatada saanud riike.

Osana Euroopa Liidu reageerimisest Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile lõid Euroopa Komisjon ja sellega piirnevad ELi riigid 12. mail 2022 ELi-Ukraina solidaarsuskoridorid. Solidaarsuskoridorid on olulised koridorid Ukraina põllumajandustoodete ekspordiks ning muude kaupade ekspordiks ja impordiks.

Alates 2022. aasta maist on solidaarsuskoridoride olemasolu võimaldanud

• Ukrainast eksportida üle 60 miljoni tonni põllumajandustooteid (teravilja, õliseemneid ja nendega seotud tooteid) ning üle 48 miljoni tonni mittepõllumajanduslikke kaupu (maaki, rauda ja terast, muldmetalle, puitu), tuues Ukraina põllumajandustootjatele ja ettevõtetele hädavajalikku tulu;
• anda tehnilist abi Ukrainale, Moldovale ja ELi riikidele, et lihtsustada ja kiirendada menetlusi ning kõrvaldada piiridel kitsaskohad;
• sõlmida Ukraina ja Moldovaga veoselepingud 29. juunil 2022, et lihtsustada nii mõlemasse riiki kui ka nendest välja suunduvat transporti ja transiiti.

Solidaarsuskoridoride suutlikkuse säilitamiseks ja edasiseks suurendamiseks on EL kaasanud märkimisväärseid investeeringuid mitmesuguste olemasolevate ELi ja riiklike programmide kaudu. Jätkata tuleb haldus- ja operatiivtegevuse hõlbustamist, sealhulgas piiriületusmenetluste lihtsustamist, ning vaja on rohkem rahalisi vahendeid.

2022. aasta novembris eraldas komisjon solidaarsuskoridoride edendamiseks kiiresti 250 miljoni euro ulatuses toetusi. Lühiajalises perspektiivis tähendas see kiireid täiendusi, eelkõige mobiilsete seadmete osas, et vähendada ooteaegu ning parandada liikumist piiripunktide kaudu ja juurdepääsuteedel. Komisjon võtab kasutusele Euroopa ühendamise rahastu ja 50 miljonit eurot, et toetada taristu arendamist, mida on vaja solidaarsuskoridoride läbilaskevõime edasiseks suurendamiseks.

Komisjon, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi, Moldova Vabariik, Ukraina, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Maailmapanga Grupp on eraldanud kokku 1 miljard eurot solidaarsuskoridoride jaoks, et suurendada ülemaailmset toiduga kindlustatust ja aidata Ukraina majandusel ellu jääda.

Lisateave ELi-Ukraina solidaarsuskoridoride kohta

Energiasektoris on Ukraina elektrivõrk sünkroniseeritud ELiga. EL jätkab Ukraina toetamist energiasektoris, tagades vastassuunalised gaasivood Ukrainasse. Ukraina saab kasu ka ELi ühisest gaasi, veeldatud maagaasi (LNG) ja vesiniku ühisostudest.

EL on alates sõja algusest Ukrainasse tarninud rohkem kui 7500 generaatorit. Euroopa Komisjoni taotlusel on energiaühenduse loodud Ukraina energiatoetusfondist eraldatud ligikaudu 332,3 miljonit eurot energiasektori esmavajaduste katmiseks. Lisaks saadab EL Ukrainasse 35 miljonit LED-lampi.

Euroopa rahutagamisrahastu raames on kasutusele võetud 5,6 miljardit eurot, et toetada sõjavarustuse tarnimist Ukraina relvajõududele. Lisaks tegeleb Euroopa Liidu sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks (tänu 168 miljoni euro suurusele rahalisele toetusele) Ukraina relvajõudude kiireloomuliste ja pikemaajaliste koolitusvajadustega. Euroopa rahutagamisrahastust ja liikmesriikidest otse antav ELi sõjaline toetus Ukrainale on ligikaudu 27 miljardit eurot.

Lisaks on nõukogu ja Euroopa Parlament komisjoni ettepanekul juulis 2023 vastu võtnud laskemoona tootmist toetava õigusakti, mille eesmärk on toimetada kiiresti Ukrainasse laskemoon ja raketid ning aidata liikmesriikidel oma varusid uuesti täita. Õigusaktiga kehtestatakse sihipärased meetmed, sealhulgas rahastamine, et suurendada ELi tootmisvõimsust ning vähendada laskemoona ja rakettide ning nende komponentide nappust.

Selle uue määrusega sätestatud raamistik hõlmab järgmist:

• vahend, millega toetatakse rahaliselt liidu asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tööstusliku tootmise võimekuse suurendamist;
• mehhanism tarneahelate kitsaskohtade kaardistamiseks, jälgimiseks ja paremaks prognoosimiseks;
• ajutine õigusraamistik laskemoonatarnete nappuse vähendamiseks.

• 2023. aasta veebruaris sõlmisid Euroopa Komisjon ja Ukraina ametivõimud kokkuleppe, et Ukraina ühineb ühtse turu programmiga Selle lepinguga toetatakse Ukraina ettevõtjaid, hõlbustades juurdepääsu turgudele, soodsat ettevõtluskeskkonda, jätkusuutlikku majanduskasvu ja rahvusvahelistumist.
• 2023. aasta mais pikendas EL Ukraina ELi suunatud ekspordi suhtes kohaldatavate tollimaksude, kvootide ja kaubanduse kaitsemeetmete peatamist veel üheks aastaks kuni 2024. aasta juunini.
• 2023. aasta juunis allkirjastasid EL ja Ukraina lepingu, mille kohaselt Ukraina ühineb Euroopa ühendamise rahastu programmiga. See võimaldab Ukraina projektide elluviijatel taotleda ELi rahastamist transpordi-, energia- ja digivaldkonnas, parandades veelgi Ukraina ühenduvust ELi naabritega.
• Ukraina ühinemine programmiga „Euroopa horisont“ ning Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga on olulise tähtsusega Ukraina teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi säilitamiseks ja toetamiseks. Komisjon teatas, et ta avab 2023. aasta keskpaigaks Kiievis programmi „Euroopa horisont“ uue büroo.
• Komisjon kutsus Euroopa telekommunikatsioonioperaatoreid üles pikendama oma lepinguid, millega peatatakse ukrainlaste rändlustasud ELis või vähendatakse neid märkimisväärselt.
• Sõja algusest saadik on EL eraldanud 10 miljonit eurot viivitamatut toetust Ukraina kübervastupidavusvõime tugevdamiseks, mis on mõeldud seadmetele, tarkvarale ja muule seonduvale. Veel 19 miljonit eurot 330 miljoni euro suurusest paketist on eraldatud, et toetada vastupidavat digipööret.
• EL annab toetust ELi tagatiste kaudu, mille on andnud finantseerimisasutused, nagu Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. See peaks võimaldama Ukraina valitsusel laenata ja anda ettevõtetele võimaluse pakkuda elutähtsaid teenuseid.
• EL toetab ka võitlust karistamatuse vastu Ukrainas 7,5 miljoni eurose projektiga, millega toetatakse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimisi Venemaa poolt toime pandud sõjakuritegude suhtes. ELi ühist uurimisrühma, mis on loodud koos Poola, Läti, Eesti, Slovakkia, Rumeenia, Leedu ja Ukrainaga, toetab ka Eurojust. Lisateave Venemaa vastutusele võtmise kohta

Kogu maailm peab tegema suuri rahalisi kulutusi selleks, et Ukraina pärast sõjas tekitatud kahju üles ehitada. Ülesehitamist peavad juhtima Ukraina ametiasutused tihedas koostöös ELi ja peamiste partneritega, nagu G7 ja G20 ning teised kolmandad riigid ning rahvusvahelised finantseerimisasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid.

2023. aasta jaanuaris käivitati mitut asutust hõlmav rahastajate koordineerimisplatvorm, et koordineerida rahvusvaheliste rahastajate ja finantseerimisasutuste lühi- ja pikemaajalist toetust Ukraina majanduse toetamiseks. Platvormi tööd toetab tehniline sekretariaat, mille Brüsseli esindus asub komisjoni juures ja Kiievi esindus Ukraina valitsuse juures. See võimaldab tihedat koostööd rahvusvaheliste rahastajate ja rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide vahel ning tagab, et toetust antakse ühtsel, läbipaistval ja vastutustundlikul viisil.

Lugege lisaks Ukraina ülesehitamise kohta

^{Seda lehekülge ajakohastati viimati 22. novembril 2023.}