Põhisisu juurde
ELi solidaarsus Ukrainaga

ELi toetus Ukrainale

EL toetab Ukrainat vankumatult ja ühtselt seoses Venemaa agressioonisõja ja ebaseaduslike katsetega Ukraina territoorium annekteerida. Oleme pühendunud sellele, et anda Ukrainale ja sealsele rahvale jätkuvalt poliitilist, rahalist, majanduslikku, humanitaar-, sõjalist ja diplomaatilist abi – nii kaua kui vaja.

ELi jõuline ja terviklik reageerimine

Alates Venemaa agressioonisõja algusest on EL toetanud Ukrainat kokku 98,5 miljardi euroga. Sealhulgas: 

49,4 miljardit eurot, mille eraldas Euroopa tiim Ukraina üldise majandusliku, sotsiaalse ja rahalise vastupanuvõime toetamiseks; 

32 miljardit eurotsõjalise abi meetmetena;

kuni 17 miljardit eurot, et aidata liikmesriikidel rahuldada sõja eest ELi põgenevate ukrainlaste vajadusi. 

Vastusena Venemaa agressioonisõjale on EL, selle liikmesriigid ja finantseerimisasutused otsustanud kasutada Euroopa tiimi lähenemisviisi. See tähendab, et me teeme koostööd ning koondame oma ressursid ja eksperditeadmised, et saavutada Ukraina jaoks suurem mõju. 

Alates agressiooni algusest on Euroopa tiim eraldanud Ukraina toetuseks 49,4 miljardit eurot. Selle hulka kuulub:

  • makromajanduslik finantsabi; 
  • eelarvetoetus; 
  • erakorraline abi; 
  • kriisidele reageerimise vahendid; 
  • humanitaarabi. 

Makromajanduslik finantsabi ja eelarvetoetus

Selleks et jätkata Ukraina toetamist, eraldati ELi eelarvest 2023. aastal lühiajalise abina 19,5 miljardit eurot, mille hulka kuulus ka enneolematu 18 miljardi euro suurune soodsaid laene sisaldav pakett. See oli lisaks 2022. aastal laenude ja toetustena antud 11,6 miljardile eurole. Tänu sellele on Ukraina saanud:

  • jätkata palkade ja pensionide maksmist;
  • taastada sõja tõttu kahjustatud elutähtsat taristut;
  • hoida töös sellised olulised avalikud teenused nagu haiglad, koolid ja ümberasustatud inimestele mõeldud eluasemed;
  • säilitada makromajandusliku stabiilsuse.

Ukraina rahastu: toetus riigi taastamisele, ülesehitamisele ja ELiga ühinemise suunas liikumisele

Selleks et toetada Ukrainat tema pikaajalistes jõupingutustes sõjast taastumisel ja ELi liikmesuse suunas liikumisel, käivitas EL sihtotstarbelise rahastamisvahendi aastateks 2024–2027. Ukraina rahastu võimaldab ELil anda Ukrainale sel perioodil prognoositavat ja paindlikku rahalist toetust kuni 50 miljardi euro ulatuses.

Kuniks rahastamisvahendi tingimused on kehtestatud, võib komisjon anda Ukrainale piiratud ajavahemiku jooksul erakorralist üleminekurahastust kuni 1,5 miljardit eurot kuus. See tagab, et Ukraina saab keskenduda sõja võitmisele ja jätkata palkade ja pensionide maksmist ning põhiliste avalike teenuste osutamist. Ukraina on sellest olulisest toetusest juba saanud 6 miljardit eurot.

Rahastu annab tunnistust ELi pühendumusest toetada Ukrainat võitluses Vene agressori vastu ja teel ELiga ühinemise poole.

Lisateave Ukraina rahastu kohta

Ukraina majanduse toetamise meetmed

2023. aasta veebruaris sõlmisid Euroopa Komisjon ja Ukraina kokkuleppe, et Ukraina ühineb ühtse turu programmiga. Selle kokkuleppega toetatakse Ukraina ettevõtjaid, hõlbustades: 

  • turulepääsu;  
  • soodsat ettevõtluskeskkonda; 
  • kestlikku majanduskasvu;  
  • rahvusvahelistumist. 

2024. aasta mais otsustas EL pikendada veel üheks aastaks Ukraina ekspordi suhtes kohaldatavate imporditollimaksude ja kvootide peatamist. Need kaubandusmeetmed on kehtinud alates 2022. aasta juunist ning on olnud riigi majandusele eluliselt tähtsad. 

EL annab toetust ka tagatiste kaudu, mille on andnud finantseerimisasutused, nagu Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. See peaks võimaldama Ukraina valitsusel pakkuda krediiti ja anda ettevõtjatele võimaluse pakkuda elutähtsaid teenuseid. 

Humanitaarabi ja kodanikukaitse

32 riiki
on pakkunud oma abi
üle 147 000 tonni
mitterahalist abi on Ukrainasse saadetud

Lisaks on ELi liikmesriigid ja partnerid andnud Ukrainale ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu üle 147 000 tonni mitterahalist abi, mille hinnanguline väärtus on üle 814 miljoni euro. EL ja liikmesriigid on eraldanud üle 110 miljoni euro humanitaardemineerimiseks, sealhulgas 21,5 miljonit eurot ELi eelarvest.

2022. aastal mobiliseeris EL 330 miljonit eurot erakorralise toetuse programmile, mis on aidanud kindlustada põhikaupade ja -teenuste, nagu haridus, tervishoid ja toit, kättesaadavust. Samuti on programm aidanud kaitsta elanikkonda – nii sisepõgenikke kui ka neid vastuvõtvaid kogukondi – ning toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja põllumajandust.  

Muud olulised eesmärgid on ehitada taas üles tsiviilotstarbeline väiketaristu, tagada energiajulgeolek, suurendada küberturvalisust ja meediavabadust ning hoogustada desinformatsioonivastaseid meetmeid. Käimasolevaid projekte, mille väärtus on 286 miljonit eurot, on kohandatud, et vastata kohapealsetele kiireloomulistele vajadustele. 

Hädaolukordade logistikakeskused ja rescEU abi

Ukraina vajaduste kiire kasvu tõttu oleme rescEU varude kaudu mobiliseerinud meditsiinitarbeid, ajutise peavarju pakkumiseks vajalikku varustust ja elektrigeneraatoreid, aga ka erivarustust, mis on seotud rahvatervise ohtudega, nagu ähvardav keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht.  

Kokku oleme alates sõja algusest andnud Ukrainale rescEU toetust 157 miljoni euro ulatuses.

EL on koordineerinud nende Ukraina patsientide meditsiinilist evakueerimist, kes vajavad kiiresti ravi, olles praeguseks toimetanud rohkem kui 3100 patsienti eriarstiabi saamiseks haiglatesse üle Euroopa.  

Septembris 2022 avati Poolas Rzeszówis ELi Medevaci keskus. Keskus pakub Ukrainast saabuvatele patsientidele turvalist paika enne, kui nad saadetakse ravile mõne teise Euroopa riigi haiglasse. 

Lisaks on komisjon loonud Poolas, Rumeenias ja Slovakkias elanikkonnakaitse logistikakeskused, et abi jõuaks Ukrainasse võimalikult kiiresti. Need keskused aitavad suunata abi, mida antakse ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu. 

21. aprillil 2023 sai Ukrainast ELi kodanikukaitse mehhanismis osalev riik, mis on Euroopa solidaarsusraamistik, mis aitab katastroofis kannatada saanud riike. 

Ajutine kaitse

Pärast invasiooni puhkemist algatas EL viivitamata ajutise kaitse direktiivi. See annab Ukraina sõja eest põgenevatele inimestele ELis teatavad õigused seoses järgmisega:

elamisload;

sobivale majutusele juurdepääsu vahendid;

meditsiiniline abi;

laste haridus.

Sellest ajast alates on ELi riigid võtnud Ukrainast vastu üle nelja miljoni inimese selle ajutise kaitse kava alusel, mida on pikendatud 2025. aasta märtsini.  

Komisjon kehtestas maksimaalse paindlikkuse, et liikmesriigid saaksid kasutada ühtekuuluvusfondide vahendeid ka sõja eest põgenevate inimeste toetamiseks. Tänu sellele on kättesaadavaks tehtud kuni 17 miljardit eurot. 

Teave sõja eest põgenevatele inimestele

Solidaarsuskoridorid

Osana Euroopa Liidu reageerimisest Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile lõid Euroopa Komisjon ja sellega piirnevad ELi riigid 12. mail 2022 ELi-Ukraina solidaarsuskoridorid. Solidaarsuskoridorid on olulised Ukraina põllumajandustoodete ekspordiks ja vajalike kaupade impordiks, alates humanitaarabist kuni loomasööda ja väetisteni. 

Alates 2022. aasta maist on solidaarsuskoridorid: 

  • aidanud eksportida ligikaudu 122 miljonit tonni Ukraina tooteid, sealhulgas 66 miljonit tonni teravilja, õliseemneid ja muid seotud tooteid;
  • võimaldanud Ukrainal importida enam kui 45 miljonit tonni vajaminevat kaupa alates sõjalisest ja humanitaarabist kuni kütuse ja muude toodeteni.
  • andnud tehnilist abi Ukrainale, Moldovale ja ELi riikidele, et lihtsustada ja kiirendada menetlusi ning kõrvaldada piiridel kitsaskohad; 
  • viinud 29. juunil 2022 veoselepingute sõlmimiseni Ukraina ja Moldovaga, et lihtsustada nii mõlemasse riiki kui ka nendest välja suunduvat transporti ja transiiti. 

Sellest ajast alates on solidaarsuskoridoride laiendamiseks kasutusele võetud üle 2 miljardi euro, sealhulgas komisjonilt, Euroopa Investeerimispangalt, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt ning Maailmapangalt.

Lisateave ELi-Ukraina solidaarsuskoridoride kohta

Ukraina koolilaste toetamine

Toetus energiasektorile

2022. aasta märtsist on Ukraina elektrivõrk sünkroniseeritud ELi omaga. EL jätkab Ukraina toetamist energiasektoris, tagades vastassuunalised gaasivood Ukrainasse. Ukraina saab kasu ka gaasi, veeldatud maagaasi (LNG) ja vesiniku ELi ühisostudest. 

Lisaks on EL tarninud Ukrainale rohkem kui 9000 elektrigeneraatorit ja 35 miljonit LED-lampi. 

Euroopa Komisjoni taotlusel on energiaühenduse loodud Ukraina energiatoetusfondist eraldatud üle 332 miljoni euro Ukraina energiasektori esmavajaduste katmiseks.  

Parema ühenduvuse ja tehnoloogia toetamine

2022. aasta juulis kutsus komisjon Euroopa telekommunikatsioonioperaatoreid üles pikendama oma lepinguid, millega peatatakse ukrainlaste rändlustasud ELis või vähendatakse neid märkimisväärselt. 

2023. aasta juunis allkirjastasid EL ja Ukraina lepingu, mille kohaselt Ukraina ühineb Euroopa ühendamise rahastu programmiga. See võimaldab Ukraina projektide elluviijatel taotleda ELi rahastamist transpordi-, energia- ja digisektoris, parandades veelgi Ukraina ühenduvust ELi naabritega. 

2023. aasta detsembris avas komisjon Kiievis uue programmi „Euroopa horisont“ büroo. Ukraina osalemine programmis „Euroopa horisont“ ning Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammis aitab säilitada ja toetada Ukraina teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi.  

Sõja algusest saadik on EL eraldanud 10 miljonit eurot toetust Ukraina kübervastupidavusvõime tugevdamiseks, mis on mõeldud seadmetele, tarkvarale ja muule seonduvale. Digiülemineku toetamiseks on eraldatud veel 19 miljonit eurot. 

Tulevaste ülesehitustööde toetamine

Toetus Venemaa vastutusele võtmiseks

EL toetab võitlust karistamatuse vastu Ukrainas 7,25 miljoni eurose projektiga, millega toetatakse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimisi Venemaa poolt toime pandud sõjakuritegude suhtes. Lisaks toetab Eurojust ELi ühist uurimisrühma, mis on loodud koos Poola, Läti, Eesti, Slovakkia, Rumeenia, Leedu ja Ukrainaga (ning Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja Europoli osalusel), et uurida Ukrainas toime pandud rahvusvahelisi kuritegusid.

Euroopa Komisjon on loonud ka rahvusvahelise keskuse Ukraina-vastaste agressioonikuritegude eest vastutusele võtmiseks. Haagis asuv keskus kuulub olemasolevasse ühisesse uurimisrühma ning toetab Ukrainas toime pandud sõjakuritegude uurimise ja nendega seotud tõendite kogumise koordineerimist. 

ELis on kasutusest kõrvaldatud ligikaudu 200 miljardi euro väärtuses Venemaa keskpanga varasid. Loetellu kantud isikute ja üksuste eravara on seni külmutatud rohkem kui 28 miljardi euro ulatuses.

Lisateave Venemaa vastutusele võtmise kohta

Seda lehekülge ajakohastati viimati 14. mail 2024.

Dokumendid

24. MÄRTS 2023
Updated Ukraine Recovery and Reconstruction Needs Assessment