Skip to main content
ELi solidaarsus Ukrainaga

ELi abi Ukrainale

In focus

ELi jõuline ja terviklik reageerimine

Alates Venemaa agressiooni algusest on EL, tema liikmesriigid ja finantseerimisasutused kaasanud ligikaudu 19 miljardit eurot, et toetada Ukraina üldist majanduslikku, sotsiaalset ja finantsvastupidavust. Toetust on antud erakorralise makromajandusliku finantsabi, eelarvetoetuse, hädaabi, kriisimeetmete ja humanitaarabi vormis. Ettevalmistamisel on kuni kolme miljardi euro suurune täiendav makromajanduslik finantsabi.

Lisaks on Euroopa rahutagamisrahastu raames võetud sõjalise abi meetmeid 3,1 miljardi euro ulatuses, mida kasutatakse ELi liikmesriikide poolt Ukrainale antud mitterahalise sõjalise abi hüvitamiseks.

In order to continue supporting Ukraine, on 9 November 2022, the Commission proposed the MFA+ support package for Ukraine of up to €18 billion, with stable, regular and predictable financial assistance – averaging €1.5 billion per month – which would help cover a significant part of Ukraine's short-term funding needs for 2023.

Humanitaarabi

Humanitaarabiprojektidele on eraldatud 523 miljonit eurot, et aidata Ukraina sõjast mõjutatud tsiviilelanikke. Ukraina saab sellest 485 miljonit ja Moldova 38 miljonit eurot, et abistada agressiooni eest põgenevaid inimesi. Tänu sellele ELi humanitaarabile saab pakkuda toitu, vett, tervishoiuteenuseid ja peavarju ja rahuldada seega inimeste põhivajadusi.

332 miljonit eurot on mõeldud erakorralise toetuse programmile, millega aidatakse kindlustada põhikaupade ja -teenuste, nagu haridus, tervishoid ja toit, kättesaadavus. Samuti aitab see kaitsta elanikkonda – nii sisepõgenikke kui ka neid vastuvõtvaid kogukondi – ning toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja põllumajandust. Teine oluline eesmärk on ehitada taas üles tsiviilotstarbeline väiketaristu, tagada energiajulgeolek, suurendada küberturvalisust ja meediavabadust ning hoogustada desinformatsioonivastaseid meetmeid. Varasemaid käimasolevaid projekte, mille väärtus on 185 miljonit eurot, on kohandatud, et vastata kohapealsetele kiireloomulistele vajadustele.

 

Liidu elanikkonnakaitse mehhanism

31 riiki
oma abi on pakkunud
üle 70 000 tonni
mitterahalist abi on Ukrainasse on saadetud

ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu suuname Ukrainale abi 31 Euroopa riigilt – 27 ELi liikmesriigilt, Norralt, Türgilt, Põhja-Makedoonialt ja Islandilt. See hõlmab elupäästvat varustust nagu meditsiinitarbed, toitu ning varjupaigaga seotud esemeid, kuid ka strateegilist varustust nagu tuletõrjeautod, elektrigeneraatorid, kiirabiautod ja mobiilsed haiglad.

Hädaolukordade logistikakeskused ja rescEU abi

Vajaduste hüppelise kasvu tõttu oleme Saksamaal, Ungaris, Madalmaades, Kreekas, Rumeenias, Rootsis ja Taanis asuvate rescEU varude kaudu mobiliseerinud meditsiini- ja peavarju pakkumiseks vajalikku varustust, aga ka erivarustust, mis on seotud rahvatervise ohtudega, nagu keemilised, bioloogilised, radioloogilised ja tuumaohud Ukrainas. Peaaegu 34 miljoni euro suurune rescEU toetus hõlmab majutusüksusi, kaitseülikondi, saastetõrjevahendeid, hingamisaparaate, infusioonipumpasid, patsientide monitore, ultraheliseadmeid jne. EL koordineerib nende Ukraina patsientide meditsiinilist evakueerimist, kes vajavad kiiresti ravi, olles praeguseks toimetanud rohkem kui 1 000 patsienti eriarstiabi saamiseks haiglatesse üle Euroopa. Septembris avati Poolas Rzeszówis uus ELi Medevaci keskus Ukraina patsientide meditsiiniliseks evakueerimiseks. Keskus pakub Ukrainast saabuvatele patsientidele turvalist paika enne, kui nad saadetakse ravile mõne teise Euroopa riigi haiglasse.

Lisaks on komisjon loonud elanikkonnakaitse logistikakeskused Poolas, Rumeenias ja Slovakkias, et vajalik abi jõuaks Ukrainasse võimalikult kiiresti. Need keskused aitavad suunata abi, mida antakse ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu. 

Ajutine kaitsemehhanism

Ajutine kaitse tähendab:

  • õigust liikmesriigis elada
  • juurdepääsu tööturule, lähtudes liikmesriikide tööturupoliitikast
  • eluaset
  • sotsiaalabi
  • meditsiinilist või muud abi
  • saatjata laste ja teismeliste õigust eestkostele ja haridusele

Teave sõja eest põgenevatele inimestele

Solidaarsuskoridorid

Komisjon esitab tegevuskava solidaarsuskoridoride loomiseks, et tagada Ukrainale võimalus eksportida teravilja ja importida vajalikke kaupu alates humanitaarabist ning lõpetades loomasööda ja väetistega. 

Maikuust saadik on solidaarsuskoridoride olemasolu võimaldanud

  • aidata Ukrainast eksportida rohkem kui 12,5 miljonit tonni teravilja, mis annab Ukrainale väga vajalikku tulu ja võimaldab saata teravilja abivajajatele
  • eksportida muid Ukraina põllumajandustooteid, mida ainuüksi septembris eksporditi kokku 6,6 miljonit tonni, sellest 2,6 miljonit tonni solidaarsuskoridoride kaudu ja 4 miljonit tonni Musta mere kaudu
  • anda tehnilist abi Ukrainale, Moldovale ja ELi riikidele, et lihtsustada ja kiirendada menetlusi ning kõrvaldada piiridel kitsaskohad
  • sõlmida Ukraina ja Moldovaga veoselepingud 29. juunil 2022, et lihtsustada nii mõlemasse riiki kui ka nendest välja suunduvat transporti ja transiiti

Muud liiki toetus

  • Energiasektoris on Ukraina elektrivõrk sünkroniseeritud ELiga. EL jätkab Ukraina toetamist energiasektoris, tagades vastassuunalised gaasivood Ukrainasse. Ukraina saab kasu ka ELi ühisest gaasi, veeldatud maagaasi (LNG) ja vesiniku ühisostudest.
  • Komisjon tegi ettepaneku peatada üheks aastaks kõigi Euroopa Liitu eksporditavate Ukraina kaupade suhtes kehtestatud imporditollimaksud. Ettepanekuga nähakse ette ka kõigi Ukraina teraseekspordile kehtestatud ELi dumpinguvastaste ja kaitsemeetmete peatamine. Selle kaugeleulatuva sammuga soovitakse aidata suurendada Ukraina eksporti ELi ning leevendada Ukraina tootjate ja eksportijate rasket olukorda.
  • Komisjon kutsus Euroopa telekommunikatsioonioperaatoreid üles pikendama oma viimased kolm kuud kehtinud lepinguid, millega peatatakse ukrainlaste rändlustasud ELis või vähendatakse neid märkimisväärselt.
  • Sõja algusest saadik on EL eraldanud 10 miljonit eurot viivitamatut toetust Ukraina kübervastupidavusvõime tugevdamiseks, mis on mõeldud seadmetele, tarkvarale ja muule seonduvale. Veel 15 miljonit eurot 330 miljoni euro suurusest paketist on eraldatud, et toetada vastupidavat digipööret.
  • EL annab toetust ELi tagatiste kaudu, mille on andnud finantseerimisasutused, nagu Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. See peaks võimaldama Ukraina valitsusel laenata ja anda ettevõtetele võimaluse pakkuda elutähtsaid teenuseid.

Tulevasele ülesehitustööde toetamine

Ukraine public administration building

Kogu maailm peab tegema suuri rahalisi kulutusi selleks, et Ukraina pärast sõjas tekitatud kahju üles ehitada. Ülesehitamist peavad juhtima Ukraina ametiasutused tihedas koostöös ELi ja peamiste partneritega, nagu G7 ja G20 ning teised kolmandad riigid ning rahvusvahelised finantseerimisasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid.

Teatati ka rahvusvahelise koordineerimisplatvormi ehk Ukraina ülesehitusplatvormi loomisest, mida juhiksid üheskoos komisjon ja Ukraina valitsus. Platvormi ülesanne oleks kinnitada ülesehituskava, mille on koostanud ja viib ellu Ukraina, kes saab selleks ELilt haldussuutlikkustoetust ja tehnilist abi. See ühendaks toetust andvad partnerid ja organisatsioonid, sealhulgas ELi liikmesriigid, teised kahe- ja mitmepoolsed partnerid ning rahvusvahelised finantseerimisasutused. Ukraina parlament ja Euroopa Parlament osaleksid vaatlejatena.

Komisjon tegi ettepaneku luua rahastu „RebuildUkraine“, et toetada ülesehituskava. See rahastu oleks ELi toetuse andmise peamine õiguslik vahend. Toetust on kavas anda toetuste ja laenude vormis. Rahastu oleks osa ELi eelarvest. Nii oleks tagatud läbipaistvus, vastutus ja usaldusväärne finantsjuhtimine, samuti oleks selge seos investeeringute ja reformidega.

Lugege lisaks Ukraina ülesehitamise kohta

Dokumendid