See teave on kättesaadav ka: ukraina keeles | українська | vene keeles | русский

24. veebruaril 2022 käivitasid Venemaa relvajõud ulatusliku sissetungi Ukrainasse. Selle provotseerimata ja põhjendamatu agressiooni tõttu on Ukraina territooriumi suured alad nüüd sõjapiirkonnad, kust paljud inimesed põgenevad.
EL toetab Ukrainat ühtselt ja vankumatult. EL on suurendanud oma poliitilist, humanitaar-, rahalist ja sõjalist toetust Ukrainale.
Euroopa Komisjon teeb ka tihedat koostööd Ukraina naaberriikidega, et aidata neil kaitsta invasiooni eest põgenevaid inimesi.

20. juuni 2023 – komisjon on teinud ettepaneku luua sihtotstarbeline rahastamisvahend, mis pakub Ukrainale aastatel 2024–2027 sidusat, prognoositavat ja paindlikku toetust. Uue rahastamisvahendiga toetatakse Ukraina jõupingutusi makromajandusliku finantsstabiilsuse säilitamisel, majanduse taastamise edendamisel ja riigi ajakohastamisel, viies samal ajal ellu olulisi reforme ELiga ühinemise teel. See toetab üleminekut rohelisele, digitaalsele ja kaasavale majandusele, mis on järk-järgult üha enam kooskõlas ELi normide ja standarditega.
ELi jõuline ja terviklik reageerimine
Alates Venemaa agressioonisõja algusest on EL, tema liikmesriigid ja finantseerimisasutused Euroopa tiimi teinud kättesaadavaks üle 40,6 miljardi euro, et toetada Ukraina üldist majanduslikku, sotsiaalset ja finantsvastupidavust. Toetust on antud erakorralise makromajandusliku finantsabi, eelarvetoetuse, hädaabi, kriisimeetmete ja humanitaarabi vormis.
Lisaks on võetud sõjalise abi meetmeid ligikaudu 27 miljardi euro ulatuses, millest 5,6 miljardit on kaasatud Euroopa rahutagamisrahastu raames.
See tähendab, et Ukrainale alates Venemaa agressiooni algusest seni kättesaadavaks tehtud toetuse kogusumma on enam kui 67,7 miljardit eurot. Koos vahenditega, mis on eraldatud selleks, et aidata liikmesriikidel rahuldada ELi sõja eest põgenevate ukrainlaste vajadusi, on Ukrainale ja ukrainlastele antava toetuse kogusumma ligikaudu 84,7 miljardit eurot.
- Kahepoolne koostöö Ukraina vastupanuvõime suurendamiseks ja reformide toetamiseks: 585 miljonit eurot
- Kodanikuühiskonna toetus: 31 miljonit eurot
- Koolide taastamine ja koolibussid: 114 miljonit eurot*
- Kriisidele reageerimise meetmed: 154 miljonit eurot
- ELi toetused segarahastamisprojektidele: 94 miljonit eurot
- Käimasolevad projektid, mida kohandatakse vastavalt kohapealsetele kiireloomulistele vajadustele: 192 miljonit eurot
- Euroopa ühendamise rahastu toetus solidaarsuskoridoridele: 202 miljonit eurot
- Tuumaohutusalane koostöö: 16 miljonit eurot
- Humanitaardemineerimine ELi eelarvest, kiirreageerimise rahastamise raames: 21,5 miljonit eurot
*sh 34 miljonit eurot humanitaarabist

2022. aastal on EL eraldanud ELi makromajandusliku finantsabina 7,2 miljardit eurot, 2 miljardit eurot on panustanud Euroopa Komisjon ja 2,4 miljardit eurot laenudena Euroopa finantseerimisasutused ELi eelarve vahendusel. 500 miljonit eurot eelarvetoetust on osa kohustustest, mis võeti ülemaailmse rahakogumiskampaania „Stand up for Ukraine“ ja 2022. aasta mais toimunud kõrgetasemelise rahastajate konverentsi raames, et aidata Ukrainal kohapeal rahuldada eluaseme, hariduse ja põllumajandussektoriga seotud pakilisi vajadusi. Kokku anti või tagati ELi eelarvest aasta jooksul toetust 11,6 miljardi euro ulatuses.
Osana volinike kolleegiumi ja Ukraina valitsuse kohtumisel ning ELi ja Ukraina tippkohtumisel võetud kohustusest eraldatakse Ukraina kiireks taastumiseks 1 miljard eurot ELi toetust. Seda rahastatakse naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne Euroopa“ ning Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudest.
2023. aastal annab EL Ukraina jätkuvaks toetamiseks enneolematu, kuni 18 miljardi euro suuruse toetuspaketi väga soodsate laenudena, millest 16,5 miljardit eurot on juba välja makstud.
Humanitaarabi ja kodanikukaitse

Komisjon on eraldanud 785 miljonit eurot Ukraina humanitaarabi programmidele, mida rakendavad kohapealsed humanitaarabi partnerid, sealhulgas 200 miljonit eurot 2023. aastaks. Kooskõlas Ukraina valitsuse prioriteetidega hõlmab ELi humanitaarabi peavarju, mitmeotstarbelist rahalist toetust, kaitset, tervishoiuteenuseid, toiduabi, haridust hädaolukordades ning vett ja sanitaartingimusi.
Lisaks on ELi liikmesriigid ja partnerid andnud Ukrainale ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu 97 000 tonni mitterahalist abi, mille hinnanguline väärtus on üle 796 miljoni euro.
2022. aastal mobiliseeris EL 330 miljonit eurot erakorralise toetuse programmile, millega aidati kindlustada põhikaupade ja -teenuste, nagu haridus, tervishoid ja toit, kättesaadavus. Samuti on see aidanud kaitsta elanikkonda – nii sisepõgenikke kui ka neid vastuvõtvaid kogukondi – ning toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja põllumajandust. Teine oluline eesmärk on ehitada taas üles tsiviilotstarbeline väiketaristu, tagada energiajulgeolek, suurendada küberturvalisust ja meediavabadust ning hoogustada desinformatsioonivastaseid meetmeid. Varasemaid käimasolevaid projekte, mille väärtus on 286 miljonit eurot, on kohandatud, et vastata kohapealsetele kiireloomulistele vajadustele.
Hädaolukordade logistikakeskused ja rescEU abi
Vajaduste hüppelise kasvu tõttu oleme rescEU varude kaudu mobiliseerinud meditsiinitarbeid, ajutise peavarju pakkumiseks vajalikku varustust ja elektrigeneraatoreid, aga ka erivarustust, mis on seotud rahvatervise ohtudega, nagu Ukrainat ähvardav keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht. Rohkem kui 127 miljoni euro suurune rescEU toetus hõlmab majutusüksusi, kaitseülikondi, saastetõrjevahendeid, hingamisaparaate, infusioonipumpasid, patsientide monitore, ultraheliseadmeid, elektrigeneraatoreid jne. EL koordineerib nende Ukraina patsientide meditsiinilist evakueerimist, kes vajavad kiiresti ravi, olles praeguseks toimetanud rohkem kui 2800 patsienti eriarstiabi saamiseks haiglatesse üle Euroopa. Septembris 2022 avati Poolas Rzeszówis ELi Medevaci keskus Ukraina patsientide meditsiiniliseks evakueerimiseks. Keskus pakub Ukrainast saabuvatele patsientidele turvalist paika enne, kui nad saadetakse ravile mõne teise Euroopa riigi haiglasse.
Lisaks on komisjon loonud elanikkonnakaitse logistikakeskused Poolas, Rumeenias ja Slovakkias, et vajalik abi jõuaks Ukrainasse võimalikult kiiresti. Need keskused aitavad suunata abi, mida antakse ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu.
21. aprillil 2023 sai Ukrainast ELi kodanikukaitse mehhanismis osalev riik, mis on Euroopa solidaarsusraamistik, mis aitab katastroofis kannatada saanud riike.
Ajutine kaitsemehhanism

4. märtsil 2022 algatas EL ajutise kaitse direktiivi. See annab Ukraina sõja eest põgenevatele põgenikele ELis teatavad õigused, sealhulgas elamisloa, juurdepääsu tööturule ja sobivale majutusele või eluasemele, arstiabi ja laste juurdepääsu haridusele. Sellest ajast saadik on ELi riigid võtnud vastu miljoneid inimesi Ukrainast ning ligikaudu 4 miljonit inimest elavad ajutise kaitse all. Komisjon kehtestas maksimaalse paindlikkuse, et liikmesriigid saaksid kasutada 2014.–2020. aasta ühtekuuluvusfondide vahendeid ka sõja eest põgenevate inimeste toetamiseks. Tänu sellele on kättesaadavaks tehtud kuni 17 miljardit eurot.
19. septembril 2023 tegi komisjon ettepaneku pikendada Venemaa Ukraina-vastase agressiooni eest põgenevate inimeste ajutist kaitset 4. märtsist 2024 kuni 3. märtsini 2025.
Solidaarsuskoridorid
Osana Euroopa Liidu reageerimisest Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile lõid Euroopa Komisjon ja sellega piirnevad ELi riigid 12. mail 2022 ELi-Ukraina solidaarsuskoridorid. Solidaarsuskoridorid on olulised koridorid Ukraina põllumajandustoodete ekspordiks ning muude kaupade ekspordiks ja impordiks.
Alates 2022. aasta maist on solidaarsuskoridoride olemasolu võimaldanud
- Ukrainast eksportida üle 60 miljoni tonni põllumajandustooteid (teravilja, õliseemneid ja nendega seotud tooteid) ning üle 48 miljoni tonni mittepõllumajanduslikke kaupu (maaki, rauda ja terast, muldmetalle, puitu), tuues Ukraina põllumajandustootjatele ja ettevõtetele hädavajalikku tulu;
- anda tehnilist abi Ukrainale, Moldovale ja ELi riikidele, et lihtsustada ja kiirendada menetlusi ning kõrvaldada piiridel kitsaskohad;
- sõlmida Ukraina ja Moldovaga veoselepingud 29. juunil 2022, et lihtsustada nii mõlemasse riiki kui ka nendest välja suunduvat transporti ja transiiti.
Solidaarsuskoridoride suutlikkuse säilitamiseks ja edasiseks suurendamiseks on EL kaasanud märkimisväärseid investeeringuid mitmesuguste olemasolevate ELi ja riiklike programmide kaudu. Jätkata tuleb haldus- ja operatiivtegevuse hõlbustamist, sealhulgas piiriületusmenetluste lihtsustamist, ning vaja on rohkem rahalisi vahendeid.
2022. aasta novembris eraldas komisjon solidaarsuskoridoride edendamiseks kiiresti 250 miljoni euro ulatuses toetusi. Lühiajalises perspektiivis tähendas see kiireid täiendusi, eelkõige mobiilsete seadmete osas, et vähendada ooteaegu ning parandada liikumist piiripunktide kaudu ja juurdepääsuteedel. Komisjon võtab kasutusele Euroopa ühendamise rahastu ja 50 miljonit eurot, et toetada taristu arendamist, mida on vaja solidaarsuskoridoride läbilaskevõime edasiseks suurendamiseks.
Komisjon, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi, Moldova Vabariik, Ukraina, Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Maailmapanga Grupp on eraldanud kokku 1 miljard eurot solidaarsuskoridoride jaoks, et suurendada ülemaailmset toiduga kindlustatust ja aidata Ukraina majandusel ellu jääda.
Ukraina koolilaste toetamine

EL on eraldanud 88 miljonit eurot, et aidata tagada Ukrainas turvaline juurdepääs haridusele. See raha läheb kahjustatud koolide taastamiseks, õpperuumide loomiseks, miiniohualaseks teavitustööks ning psühhosotsiaalseks toeks lastele, õpetajatele ja hooldajatele.
Selleks et toetada kooliõpilasi, on Euroopa Komisjon toimetanud viienda klassi õpilastele Ukrainas pool miljonit õpikut. Samuti on komisjon eraldanud ligikaudu 14 miljonit eurot koolibusside ostmiseks, mis viivad Ukraina lapsed turvaliselt kooli.
Toetus energiasektorile
Energiasektoris on Ukraina elektrivõrk sünkroniseeritud ELiga. EL jätkab Ukraina toetamist energiasektoris, tagades vastassuunalised gaasivood Ukrainasse. Ukraina saab kasu ka ELi ühisest gaasi, veeldatud maagaasi (LNG) ja vesiniku ühisostudest.
EL on alates sõja algusest Ukrainasse tarninud rohkem kui 7500 generaatorit. Euroopa Komisjoni taotlusel on energiaühenduse loodud Ukraina energiatoetusfondist eraldatud ligikaudu 332,3 miljonit eurot energiasektori esmavajaduste katmiseks. Lisaks saadab EL Ukrainasse 35 miljonit LED-lampi.
Sõjalise varustuse ja väljaõppe toetamine
Euroopa rahutagamisrahastu raames on kasutusele võetud 5,6 miljardit eurot, et toetada sõjavarustuse tarnimist Ukraina relvajõududele. Lisaks tegeleb Euroopa Liidu sõjalise abi missioon Ukraina toetuseks (tänu 168 miljoni euro suurusele rahalisele toetusele) Ukraina relvajõudude kiireloomuliste ja pikemaajaliste koolitusvajadustega. Euroopa rahutagamisrahastust ja liikmesriikidest otse antav ELi sõjaline toetus Ukrainale on ligikaudu 27 miljardit eurot.
Lisaks on nõukogu ja Euroopa Parlament komisjoni ettepanekul juulis 2023 vastu võtnud laskemoona tootmist toetava õigusakti, mille eesmärk on toimetada kiiresti Ukrainasse laskemoon ja raketid ning aidata liikmesriikidel oma varusid uuesti täita. Õigusaktiga kehtestatakse sihipärased meetmed, sealhulgas rahastamine, et suurendada ELi tootmisvõimsust ning vähendada laskemoona ja rakettide ning nende komponentide nappust.
Selle uue määrusega sätestatud raamistik hõlmab järgmist:
- vahend, millega toetatakse rahaliselt liidu asjaomaste kaitseotstarbeliste toodete tööstusliku tootmise võimekuse suurendamist;
- mehhanism tarneahelate kitsaskohtade kaardistamiseks, jälgimiseks ja paremaks prognoosimiseks;
- ajutine õigusraamistik laskemoonatarnete nappuse vähendamiseks.
Muud liiki toetus
- 2023. aasta veebruaris sõlmisid Euroopa Komisjon ja Ukraina ametivõimud kokkuleppe, et Ukraina ühineb ühtse turu programmiga Selle lepinguga toetatakse Ukraina ettevõtjaid, hõlbustades juurdepääsu turgudele, soodsat ettevõtluskeskkonda, jätkusuutlikku majanduskasvu ja rahvusvahelistumist.
- 2023. aasta mais pikendas EL Ukraina ELi suunatud ekspordi suhtes kohaldatavate tollimaksude, kvootide ja kaubanduse kaitsemeetmete peatamist veel üheks aastaks kuni 2024. aasta juunini.
- 2023. aasta juunis allkirjastasid EL ja Ukraina lepingu, mille kohaselt Ukraina ühineb Euroopa ühendamise rahastu programmiga. See võimaldab Ukraina projektide elluviijatel taotleda ELi rahastamist transpordi-, energia- ja digivaldkonnas, parandades veelgi Ukraina ühenduvust ELi naabritega.
- Ukraina ühinemine programmiga „Euroopa horisont“ ning Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga on olulise tähtsusega Ukraina teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi säilitamiseks ja toetamiseks. Komisjon teatas, et ta avab 2023. aasta keskpaigaks Kiievis programmi „Euroopa horisont“ uue büroo.
- Komisjon kutsus Euroopa telekommunikatsioonioperaatoreid üles pikendama oma lepinguid, millega peatatakse ukrainlaste rändlustasud ELis või vähendatakse neid märkimisväärselt.
- Sõja algusest saadik on EL eraldanud 10 miljonit eurot viivitamatut toetust Ukraina kübervastupidavusvõime tugevdamiseks, mis on mõeldud seadmetele, tarkvarale ja muule seonduvale. Veel 19 miljonit eurot 330 miljoni euro suurusest paketist on eraldatud, et toetada vastupidavat digipööret.
- EL annab toetust ELi tagatiste kaudu, mille on andnud finantseerimisasutused, nagu Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. See peaks võimaldama Ukraina valitsusel laenata ja anda ettevõtetele võimaluse pakkuda elutähtsaid teenuseid.
- EL toetab ka võitlust karistamatuse vastu Ukrainas 7,5 miljoni eurose projektiga, millega toetatakse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimisi Venemaa poolt toime pandud sõjakuritegude suhtes. ELi ühist uurimisrühma, mis on loodud koos Poola, Läti, Eesti, Slovakkia, Rumeenia, Leedu ja Ukrainaga, toetab ka Eurojust. Lisateave Venemaa vastutusele võtmise kohta
Tulevaste ülesehitustööde toetamine

Kogu maailm peab tegema suuri rahalisi kulutusi selleks, et Ukraina pärast sõjas tekitatud kahju üles ehitada. Ülesehitamist peavad juhtima Ukraina ametiasutused tihedas koostöös ELi ja peamiste partneritega, nagu G7 ja G20 ning teised kolmandad riigid ning rahvusvahelised finantseerimisasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid.
2023. aasta jaanuaris käivitati mitut asutust hõlmav rahastajate koordineerimisplatvorm, et koordineerida rahvusvaheliste rahastajate ja finantseerimisasutuste lühi- ja pikemaajalist toetust Ukraina majanduse toetamiseks. Platvormi tööd toetab tehniline sekretariaat, mille Brüsseli esindus asub komisjoni juures ja Kiievi esindus Ukraina valitsuse juures. See võimaldab tihedat koostööd rahvusvaheliste rahastajate ja rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide vahel ning tagab, et toetust antakse ühtsel, läbipaistval ja vastutustundlikul viisil.
Dokumendid
- Teabeleht
- Euroopa Komisjon
Teabelehed: ELi solidaarsus Ukrainaga
Väljaanded, mis selgitavad ELi meetmeid, mis on võetud, et reageerida Venemaa sissetungile Ukrainasse