Alates Venemaa agressioonisõja algusest on EL, tema liikmesriigid ja finantseerimisasutused Euroopa tiimi teinud kättesaadavaks üle 37,8 miljardi euro, et toetada Ukraina üldist majanduslikku, sotsiaalset ja finantsvastupidavust. Toetust on antud erakorralise makromajandusliku finantsabi, eelarvetoetuse, hädaabi, kriisimeetmete ja humanitaarabi vormis.

Lisaks on võetud sõjalise abi meetmeid ligikaudu 12 miljardi euro ulatuses, millest 3,6 miljardit on kaasatud Euroopa rahutagamisrahastu raames.

See tähendab, et Ukrainale alates Venemaa agressiooni algusest seni kättesaadavaks tehtud toetuse kogusumma on ligikaudu 50 miljardit eurot. Lisaks sellele töötab komisjon selle nimel, et toetada majanduse kiiret taastumist 1 miljardi euroga. Koos vahenditega, mis on eraldatud selleks, et aidata liikmesriikidel rahuldada ELi sõja eest põgenevate ukrainlaste vajadusi, on Ukrainale ja ukrainlastele antava toetuse kogusumma ligikaudu 67 miljardit eurot.

2023. aastal annab EL Ukraina jätkuvaks toetamiseks enneolematu, kuni 18 miljardi euro suuruse toetuspaketi väga soodsate laenudena. Esimene osamakse, 3 miljardit eurot, maksti välja 2023. aasta jaanuaris.

Humanitaarabiprojektidele on eraldatud 668 miljonit eurot, et aidata Ukraina sõjast mõjutatud tsiviilelanikke. Ukraina saab sellest 630 miljonit ja Moldova 38 miljonit eurot, et abistada agressiooni eest põgenevaid inimesi. Tänu sellele ELi humanitaarabile saab pakkuda toitu, vett, tervishoiuteenuseid ja peavarju ja rahuldada seega inimeste põhivajadusi.

330 miljonit eurot on mõeldud erakorralise toetuse programmile, millega aidatakse kindlustada põhikaupade ja -teenuste, nagu haridus, tervishoid ja toit, kättesaadavus. Samuti aitab see kaitsta elanikkonda – nii sisepõgenikke kui ka neid vastuvõtvaid kogukondi – ning toetada väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja põllumajandust. Teine oluline eesmärk on ehitada taas üles tsiviilotstarbeline väiketaristu, tagada energiajulgeolek, suurendada küberturvalisust ja meediavabadust ning hoogustada desinformatsioonivastaseid meetmeid. Varasemaid käimasolevaid projekte, mille väärtus on 192 miljonit eurot, on kohandatud, et vastata kohapealsetele kiireloomulistele vajadustele.

ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu suuname Ukrainale abi 32 Euroopa riigilt – 27 ELi liikmesriigilt, Norralt, Türgilt, Põhja-Makedoonialt, Islandilt ja Serbialt. See hõlmab elupäästvat varustust nagu meditsiinitarbed, toitu ning varjupaigaga seotud esemeid, kuid ka strateegilist varustust nagu tuletõrjeautod, elektrigeneraatorid, kiirabiautod ja mobiilsed haiglad.

Vajaduste hüppelise kasvu tõttu oleme rescEU varude kaudu mobiliseerinud meditsiinitarbeid, ajutise peavarju pakkumiseks vajalikku varustust ja elektrigeneraatoreid, aga ka erivarustust, mis on seotud rahvatervise ohtudega, nagu Ukrainat ähvardav keemiline, bioloogiline, radioloogiline ja tuumaoht. Rohkem kui 87 miljoni euro suurune rescEU toetus hõlmab majutusüksusi, kaitseülikondi, saastetõrjevahendeid, hingamisaparaate, infusioonipumpasid, patsientide monitore, ultraheliseadmeid, elektrigeneraatoreid jne. EL koordineerib nende Ukraina patsientide meditsiinilist evakueerimist, kes vajavad kiiresti ravi, olles praeguseks toimetanud rohkem kui 1850 patsienti eriarstiabi saamiseks haiglatesse üle Euroopa. Septembris 2022 avati Poolas Rzeszówis ELi Medevaci keskus Ukraina patsientide meditsiiniliseks evakueerimiseks. Keskus pakub Ukrainast saabuvatele patsientidele turvalist paika enne, kui nad saadetakse ravile mõne teise Euroopa riigi haiglasse.

Lisaks on komisjon loonud elanikkonnakaitse logistikakeskused Poolas, Rumeenias ja Slovakkias, et vajalik abi jõuaks Ukrainasse võimalikult kiiresti. Need keskused aitavad suunata abi, mida antakse ELi elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu. 

Osana Euroopa Liidu reageerimisest Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile lõid Euroopa Komisjon ja sellega piirnevad ELi riigid 12. mail 2022 ELi-Ukraina solidaarsuskoridorid. Solidaarsuskoridorid on olulised koridorid Ukraina põllumajandustoodete ekspordiks ning muude kaupade ekspordiks ja impordiks.

Maikuust saadik on solidaarsuskoridoride olemasolu võimaldanud

• aidata Ukrainast eksportida ligikaudu 23 miljonit tonni põllumajandustooteid (teravilja, õliseemneid ja muid seotud tooteid), mis annab Ukrainale väga vajalikku tulu ja võimaldab saata teravilja abivajajatele;
• anda tehnilist abi Ukrainale, Moldovale ja ELi riikidele, et lihtsustada ja kiirendada menetlusi ning kõrvaldada piiridel kitsaskohad;
• sõlmida Ukraina ja Moldovaga veoselepingud 29. juunil 2022, et lihtsustada nii mõlemasse riiki kui ka nendest välja suunduvat transporti ja transiiti.

Solidaarsuskoridoride suutlikkuse säilitamiseks ja edasiseks suurendamiseks on EL kaasanud märkimisväärseid investeeringuid mitmesuguste olemasolevate ELi ja riiklike programmide kaudu. Jätkata tuleb haldus- ja operatiivtegevuse hõlbustamist, sealhulgas piiriületusmenetluste lihtsustamist, ning vaja on rohkem rahalisi vahendeid.

Novembris eraldas komisjon solidaarsuskoridoride edendamiseks kiiresti 250 miljoni euro ulatuses toetusi. Lühiajalises perspektiivis tähendab see kiireid täiendusi, eelkõige mobiilsete seadmete osas, et vähendada ooteaegu ning parandada liikumist piiripunktide kaudu ja juurdepääsuteedel. Keskpikas perspektiivis võtab komisjon kasutusele Euroopa ühendamise rahastu ja 50 miljonit eurot, et toetada taristu arendamist, mida on vaja solidaarsuskoridoride läbilaskevõime edasiseks suurendamiseks.

Energiasektoris on Ukraina elektrivõrk sünkroniseeritud ELiga. EL jätkab Ukraina toetamist energiasektoris, tagades vastassuunalised gaasivood Ukrainasse. Ukraina saab kasu ka ELi ühisest gaasi, veeldatud maagaasi (LNG) ja vesiniku ühisostudest.

Lisaks juba alates sõja algusest tarnitud 3000 generaatorile annab EL veel 2400 generaatorit. Euroopa Komisjoni taotlusel on energiaühenduse loodud Ukraina energiatoetusfondist eraldatud üle 157,5 miljoni euro energiasektori esmavajaduste katmiseks. Lisaks mobiliseerib EL 30 miljonit eurot, et osta Ukrainale 35 miljonit LED-lampi.

Under the European Peace Facility, €3.6 billion have been mobilised to support the delivery of military equipment to the Ukrainian Armed Forces. In addition, the EU Military Assistance Mission for Ukraine is tackling urgent and longer-term training needs of the Ukrainian Armed Forces. EU military support for Ukraine – provided by the European Peace Facility and the Member States directly – is around €12 billion.

• EL on üheks aastaks peatanud imporditollimaksud kogu Ukraina ekspordilt ELi ning kõik ELi dumpinguvastased ja kaitsemeetmed teraseekspordi suhtes. Samuti on ta teinud ettepaneku jätkata seda peatamist ka pärast 2023. aasta juunit.
• Komisjon kutsus Euroopa telekommunikatsioonioperaatoreid üles pikendama oma lepinguid, millega peatatakse ukrainlaste rändlustasud ELis või vähendatakse neid märkimisväärselt.
• 2023. aasta veebruaris allkirjastasid komisjon ja Ukraina Ukraina ühinemise ühtse turu programmiga. Selle lepinguga toetatakse Ukraina ettevõtjaid, hõlbustades juurdepääsu turgudele, soodsat ettevõtluskeskkonda, jätkusuutlikku majanduskasvu ja rahvusvahelistumist.
• Peagi algavad arutelud selle üle, kas Ukraina ühineb teiste oluliste ELi programmidega, nagu Euroopa ühendamise rahastu, mille kaudu saab Ukrainat toetada tema energia-, transpordi- ja digitaristu ühendamisel ELiga.
• Ukraina ühinemine programmiga „Euroopa horisont“ ning Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga on olulise tähtsusega Ukraina teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemi säilitamiseks ja toetamiseks. Komisjon teatas, et ta avab 2023. aasta keskpaigaks Kiievis programmi „Euroopa horisont“ uue büroo.
• Sõja algusest saadik on EL eraldanud 10 miljonit eurot viivitamatut toetust Ukraina kübervastupidavusvõime tugevdamiseks, mis on mõeldud seadmetele, tarkvarale ja muule seonduvale. Veel 15 miljonit eurot 330 miljoni euro suurusest paketist on eraldatud, et toetada vastupidavat digipööret.
• EL annab toetust ELi tagatiste kaudu, mille on andnud finantseerimisasutused, nagu Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. See peaks võimaldama Ukraina valitsusel laenata ja anda ettevõtetele võimaluse pakkuda elutähtsaid teenuseid.
• EL toetab ka võitlust karistamatuse vastu Ukrainas 7,5 miljoni eurose projektiga, millega toetatakse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu uurimisi Venemaa poolt toime pandud sõjakuritegude suhtes. ELi ühist uurimisrühma, mis on loodud koos Poola, Läti, Eesti, Slovakkia, Rumeenia, Leedu ja Ukrainaga, toetab ka Eurojust. Lisateave Venemaa vastutusele võtmise kohta

Kogu maailm peab tegema suuri rahalisi kulutusi selleks, et Ukraina pärast sõjas tekitatud kahju üles ehitada. Ülesehitamist peavad juhtima Ukraina ametiasutused tihedas koostöös ELi ja peamiste partneritega, nagu G7 ja G20 ning teised kolmandad riigid ning rahvusvahelised finantseerimisasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid.

2023. aasta jaanuaris käivitati mitut asutust hõlmav rahastajate koordineerimisplatvorm, et koordineerida rahvusvaheliste rahastajate ja finantseerimisasutuste lühi- ja pikemaajalist toetust Ukraina majanduse toetamiseks. Platvormi tööd toetab tehniline sekretariaat, mille Brüsseli esindus asub komisjoni juures ja Kiievi esindus Ukraina valitsuse juures. See võimaldab tihedat koostööd rahvusvaheliste rahastajate ja rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide vahel ning tagab, et toetust antakse ühtsel, läbipaistval ja vastutustundlikul viisil.

Lugege lisaks Ukraina ülesehitamise kohta

^{Seda lehekülge ajakohastati viimati 24. veebruaril 2023.}