See teave on kättesaadav ka järgmistes keeltes: ukraina keeles | українська | vene keeles | русский
Kadunud laste otsimise abitelefonid
Kadunud laste otsimise Euroopa abitelefon (116 000) on kättesaadav kõigis 27 ELi liikmesriigis, Albaanias, Serbias, Šveitsis ja Ühendkuningriigis. Igaüks saab helistada numbril 116 000, et teatada kadunud lapsest. Kadunud laste otsimise abitelefonid teevad tihedat koostööd kohalike õiguskaitseametnikega ja pakuvad õiguslikku, psühholoogilist ja praktilist abi üksteist otsivatele lastele ja nende vanematele.
Kadunud laste otsimise Euroopa abitelefon (Missing Children Europe)
Missing Children Europe pakub ka teavet selle kohta, kuidas teatada kadunud Ukraina lastest üle kogu Euroopa, levitab teavet hetkel kadunuks kuulutatud Ukraina laste kohta üle kogu ELi ja annab teavet vahendite kohta, millega toetada põgenevaid kadunud lapsi ja nende peresid.
Kadunud laste otsimise Ukraina abitelefon (Missing Children Ukraine)
Laste abiliinid
Laste abiliinid annavad lastele ja nende nimel helistavatele täiskasvanutele psühholoogilist tuge ja teavet.
Euroopa ühtne laste abiliini number (116 111) toimib 24 liikmesriigis ja mitmes ELi mittekuuluvas riigis, sealhulgas Ukrainas.
Ukrainast saabuvate laste õigused
Kõigil Ukrainast ELi saabuvatel lastel peaks olema diskrimineerimiseta kohene juurdepääs oma õigustele, sealhulgas vajalik psühholoogiline abi, tervishoiuteenused ja juurdepääs haridusele. Erilist tähelepanu tuleb pöörata saatjata lastele. On oluline, et nad saaksid saabumisel koheselt registreeritud. Nad peaksid saama täielikku ja turvalist abi ning lastekaitseteenistuse esindaja peaks tulema kohale nii kiiresti kui võimalik. Prioriteediks on pereliikmete otsimine.
Kõigil Ukraina sõja eest põgenevatel lastel (s.o alla 18 aasta vanustel isikutel) on õigus saada ELis kaitset. Neil on õigus:
- oma isikuandmete registreerimisele ELi sisenemisel ja kui lapsed ei reisi koos vanemate või nende eest vastutavate muude täiskasvanutega, siis registreerivad piirivalveametnikud ka neid reisi ajal saatvate teadaolevate täiskasvanute või neid ootavate täiskasvanute isikuandmed ning teatatud sihtriigi ELis;
- saada võimalikult kiiresti juurdepääs hooldusele (sh eluase), tervishoiule, (sh psühhosotsiaalne toetus) ja haridusele;
- olla ära kuulatud ja avaldada arvamust nende kohta tehtavate kõigi otsuste asjus (kui nende vanus ja küpsus seda võimaldab).
Saatjata ja vanemast eraldatud lastel on samuti õigus võimalikult kiiresti eestkostja määramisele, kellest saab nende vanema õigusi teostav isik, kuni nad saavad oma vanemate või muude pereliikmetega taasühineda. Eestkostja võib olla üks teadaolevatest täiskasvanutest, kellega laps on reisinud, kui ametiasutused teevad kindlaks, et see on lapse parimates huvides. Vahel võib eestkostja olla muu isik kui lapse eest hoolitsevad täiskasvanud, nt kasuperekondades, vastuvõtukeskustes jms. Lapsel on õigus paluda, et teda ei eraldataks talle tuttavatest täiskasvanutest, kes on suutelised tema eest hoolitsema.
Komisjon teeb järgmist:
- toetab ja rahastab juurdepääsu psühhosotsiaalsele hooldusele ja põhiteenustele;
- toetab orbude ja puuetega laste asjakohast vastuvõtmist;
- soodustab Euroopa lapse õiguste strateegia rakendamist. Euroopa lastegarantii riiklikel koordinaatoritel on oluline roll riiklikul tasandil ja parimate tavade jagamisel ELi tasandil;
- teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et taasühendada peresid vastavate programmide kaudu;
- toetab uuendatud Schengeni infosüsteemi kaudu liikmesriike nende töös, mis käsitleb lastega kauplemise ja laste röövimise vastu võitlemist;
- valmistab ette standardtoiminguid saatjata alaealiste ja erivajadustega laste üleandmiseks, et tagada nende kaitse kuritarvitamise ja inimkaubandusega seotud ohtude eest.