See teave on kättesaadav ka: ukraina keeles | українська | vene keeles | русский
Teile võidakse anda ajutine kaitse
Kui elasite alaliselt Ukrainas ja lahkusite sealt sõjapõgenikuna alates 24. veebruarist 2022, võib teil olla õigus saada ajutist kaitset igas ELi riigis. Ajutine kaitse kestab vähemalt ühe aasta, kuid sõltuvalt olukorrast Ukrainas võidakse seda pikendada. Ajutise kaitse direktiiviga ettenähtud õiguste hulka kuuluvad elamisluba, juurdepääs tööturule ning õigus eluasemele, arstiabile ja laste haridusele. Igaühel, kes elab seaduslikult ELis, on samuti õigus avada põhipangakonto. Teil on õigus avada põhipangakonto.
Ukraina kodanikel, kes elasid Ukrainas enne 24. veebruari 2022, ja nende pereliikmetel, kes on mujale siirdunud alates 24. veebruarist 2022;
kodakondsuseta isikutel ja muude kolmandate riikide kodanikel, kes olid Ukrainas rahvusvahelise või muu sarnase kaitse all enne 24. veebruari 2022, ning nende pereliikmetel, kes on Ukrainast mujale siirdunud alates 24. veebruarist 2022.
Olenevalt liikmesriigist võivad ELis saada ajutise kaitse või nn piisava kaitse need kolmandate riikide (mitte Ukraina) kodanikud ja kodakondsuseta isikud, kes ei saa ohutult ja püsivalt oma päritoluriiki tagasi pöörduda, kui neil on kehtiv, Ukraina seaduste kohaselt välja antud alaline elamisluba, mis tõendab, et nad elasid Ukrainas seaduslikult enne 24. veebruari 2022.
Ukrainas elavatel Ukraina kodanikel, kes siirdusid Ukrainast mujale enne 24. veebruari 2022 või kes enne seda kuupäeva viibisid mujal kui Ukrainas töö, õpingute, puhkuse, pere- või arstikülastuse tõttu või muul põhjusel;
kodakondsuseta isikutel ja kolmandate riikide kodanikel, kes said Ukrainas rahvusvahelise kaitse või muu samaväärse kaitse enne 24. veebruari 2022 ja kes siirdusid Ukrainast mujale enne 24. veebruari 2022 või kes sel kuupäeval viibisid mujal kui Ukrainas näiteks töö, õpingute, puhkuse, pere- või arstikülastuse tõttu või muul põhjusel;
kodakondsuseta isikutel ja muude kolmandate riikide kui Ukraina kodanikel, kes enne 24. veebruari 2022 elasid Ukrainas seaduslikult kehtiva alalise elamisloaga ja kes saavad ohutult oma päritoluriiki tagasi pöörduda. Kuid ka sellistel juhtudel võivad ametiasutused anda teile ajutise kaitse, või teise võimalusena võite hakata taotlema rahvusvahelist kaitset;
kodakondsuseta isikutel ja kolmandate riikide kodanikel, kes enne 24. veebruari 2022 elasid Ukrainas seaduslikult lühiajalise elamisloaga, näiteks üliõpilased ja töötajad.
Teil soovitatakse võtta ühendust oma päritoluriigi esindajatega kohapeal või vastuvõtva riigi ametiasutustega, kes annavad nõu, kuidas ohutult kodumaale tagasi pöörduda.
ELi liikmesriigid võivad otsustada anda ajutist kaitset ka isikutele, kes lahkusid Ukrainast enne 24. veebruari 2022, kui pinged juba kasvasid, või kes viibisid ELi territooriumil enne seda kuupäeva nt puhkuse või töö tõttu, ega saa pärast relvakonflikti algust enam Ukrainasse tagasi pöörduda. Lisateabe saamiseks võtke ühendust selle riigi ametiasutustega, kus te praegu viibite. Kui see liikmesriik otsustab teile ajutist kaitset mitte võimaldada, on teil ikkagi võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset.
Teid lubatakse ikkagi ELi. Olenevalt olukorrast võite taotleda rahvusvahelist kaitset või seaduses sätestatud rändestaatust. Ametiasutused võivad ka otsustada, et annavad teile ajutise kaitse. Kui teie päritoluriigis on olukord turvaline ja teil on võimalik sinna tagasi pöörduda, võite saada abi kodumaale tagasipöördumiseks. Selleks tuleb teil ühendust võtta selle riigi ametiasutustega, kus te viibite. Praktilist teavet ja linke riikide ametiasutuste veebisaitidele leiate ELi sisserändeportaalist.
Õigus ajutisele kaitsele tekib viivitamatult. Seega kui isik soovib saada ajutust kaitset, tuleb tal tegutseda vastavalt ametiasutuste juhistele ja esitada neile tõendeid, mida on vaja ajutise kaitse õiguse saamiseks - näiteks dokumente kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või muu samaväärset kaitse saamise, Ukrainas elamise või perekondliku sideme kohta.
Seda, kas teil on õigus saada ajutist kaitset, peaksid teile ütlema selle ELi liikmesriigi ametiasutused, kus te viibite. Kui te tõepoolest soovite saada ajutist kaitset, peaksite sellest neile teatama ja seejärel järgima nende juhiseid.
Vastutavad riiklikud asutused leiate allpool olevalt kaardilt. Teil tuleb esitada oma andmed. Seejärel kontrollitakse, kas teil on õigus saada ajutist kaitset ja kas teie suhtes ei kohaldata ühtegi välistavat klauslit.
Kuni 4. märtsini 2023. Kui ajutise kaitse andmise põhjused püsivad, pikendatakse teie ajutist kaitset automaatselt kaks korda kuue kuu võrra, s.t kuni 4. märtsini 2024. Kui ka siis ei ole ajutise kaitse andmise põhjused kadunud, võib komisjon teha nõukogule ettepaneku pikendada ajutist kaitset veel kuni ühe aasta võrra (s.t kuni 4. märtsini 2025).
- Õigus liikmesriigis elada
- Õigus eluasemele
- Õigus sotsiaalabile
- Õigus saada arstiabi, sealhulgas vaimse tervishoiu alal, ja psühholoogilist abi lastele
- Õigus laste ja teismeliste seaduslikule eestkostele koos turvalise eluasemega
- Õigus laste ja teismeliste haridusele ja/või kutseõppele
- Õigus osaleda tööturul (vastavalt iga liikmesriigi tööturupoliitikale)
- Õigus pangandusteenustele, näiteks õigus avada põhipangakonto
- Õigus minna teise ELi liikmesriiki enne elamisloa väljaandmist
- Õigus liikuda vabalt ELi liikmesriikides (lisaks elukohariigile ELis) 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul pärast vastuvõtvas ELi liikmesriigis elamisloa saamist.
Tuleks ka teada, et mõnes ELi liikmesriigis on teie õigused veelgi laiemad, nt õigus saada tasuta ülikooliharidust vms.
Jah. ELi liikmesriigilt saadud ajutisest kaitsest tulenevaid õigusi saate kasutada ainult selles liikmesriigis, kes andis teile elamisloa ja ajutise kaitse. Sellest hoolimata on teil õigus reisida teistes liidu liikmesriikides 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul. Vt jaotist „Edasireisimine ELis“ allpool.
Te võite ka soovida kasutada oma õigusi mõnes muus ELi liikmesriigis kui see, kus te praegu elate. Kui vahetate elukohta ja kolite teise ELi liikmesriiki, aegub esimeses ELi liikmesriigis väljastatud elamisluba ja teie õigused selles riigis lõpevad. Uus vastuvõttev ELi liikmesriik peaks andma teile ajutise kaitse ja väljastama uue elamisloa. On oluline, et teavitaksite esimese ELi liikmesriigi ametiasutusi oma kavast kolida teise liikmesriiki.
Kõigis ELi liikmesriikides ning Šveitsis, Norras, Liechtensteinis ja Islandil.
Ei takista. Õigus saada ajutist kaitset käib kaasas õigusega taotleda rahvusvahelist kaitset.
Isikud, kellel on õigus saada ajutist kaitset, võivad varjupaigataotluse esitada igal ajal. Ajutine kaitse annab teile elamisloa ja sellega seotud õigused ning seetõttu ei ole vaja rahvusvahelist kaitset kohe taotlema hakata. Kuna ajutist kaitset taotletakse olukorras, kus sellega on kiire, on selle taotlemise kord üsna lihtne. Võrdluse mõttes võite eeldada, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamine on praegust olukorda arvesse võttes keerulisem – see sisaldab rohkem etappe ja võtab seetõttu ka rohkem aega.
Kui rahvusvahelist kaitset taotlenud isikule pärast taotluse läbivaatamist varjupaika ei võimaldata, kuid ta on saanud ajutise kaitse, siis see ajutine kaitse kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni. Õigus saada ajutist kaitset käib kaasas õigusega taotleda rahvusvahelist kaitset.
Ei, see ei ole kindel, sest rahvusvahelise kaitse saamine ei sõltu ajutise kaitse saamisest. Rahvusvahelise kaitse andmisel lähtuvad ELi liikmesriikide pädevad asutused teistsugustest reeglitest ja otsus tehakse igaühe isikliku olukorra põhjal.
Vt ka Praktiline juhend: rahvusvahelise kaitse saajaks kvalifitseerumine
Te võite valida, millises ELi riigis soovite ajutist kaitset saada. Kuid te võite saada ajutist kaitset vaid ühes ELi liikmesriigis korraga. Ajutisest kaitsest tulenevad õigused on samasugused igas ELi liikmesriigis, kelle suhtes direktiiv on siduv.
Kui olete registreeritud ühes riigis ja otsustate kolida teise riiki, peate teavitama selle liikmesriigi ametiasutusi, kus olete parajasti registreeritud. Seejärel registreeritakse teid liikmesriigis, kuhu kolisite, ning teile antakse ajutise kaitse staatus ja sellest tulenevad õigused.
Saate taotleda rahvusvahelist kaitset ELis
Ajutise kaitse saajatel on õigus esitada igal ajal rahvusvahelise kaitse taotlus (varjupaigataotlus).
Kui otsustate selle taotluse esitada, võidakse teie ajutine kaitse peatada, kuna teil on nüüd varjupaigataotleja seisund ja õigused. Kui teie varjupaigataotlust pärast läbivaatamist ei rahuldada, aga ajutine kaitse ELis kehtib endiselt, siis taastub ka teie ajutise kaitse seisund.
Te võiksite olla täielikult kursis sellega, milline on konkreetse liikmesriigi praktika. See aitaks teil otsustada, kas lisaks elamisloale, mis näitab teie ajutise kaitse seisundit, taotleda ka rahvusvahelist kaitset.
Teatage selle liikmesriigi ametiasutusele, kus te viibite, et vajate rahvusvahelist kaitset, ja järgige nende juhiseid. Siseministeeriumide teavet leiate sellel lehel olevalt kaardilt. Vt ka Praktiline registreerimise juhend
Ajutise kaitsega võimaldatakse ümberasunutele, sealhulgas neile, kes on põgenenud relvastatud konflikti piirkondadest, kohest kaitset. Ajutise kaitse saamine ei võta ära õigust taotleda rahvusvahelist kaitset. Kuna aga ajutise kaitsega kaasneb elamisluba ja muud õigused, ei ole selle saanutel vaja kiiresti hakata taotlema rahvusvahelist kaitset. Ajutise kaitse kestus on ette nähtud ELi õigusaktidega.
Õigus saada varjupaika on individuaalne. Varjupaik antakse pärast haldus- ja õigusmenetlust, mille käigus tehakse kindlaks, kas konkreetset isikut võidakse taga kiusata rassi, usu, rahvuse, teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise või poliitiliste vaadete tõttu. Isikule antud varjupaigaõiguse võib tühistada, kui ilmnevad uued asjaolud ja andmed, mis annavad alust talle varjupaiga andmise otsus läbi vaadata.
Seda, millised on teie konkreetsed õigused (õigus arstiabile, eluasemele ja laste haridusele, pääs tööturule, kinnipeetute õigused) eri kaitseseisundite puhul, tuleb küsida selle liikmesriigi ametiasutustelt, kus te viibite. Üldist teavet selle kohta, millised on isikute põhiõigused varjupaigamenetluse ajal, leiate siit.
Teil võib olla õigus saada elamisluba, kui te juba elate ELis seaduslikult, või kui olete ELi kodaniku pereliige või (üli)õpilane, teadlane, praktikant või töötaja. Eri võimaluste kohta lisateabe saamiseks võtke ühendust selle riigi ametiasutustega, kus te praegu viibite. Praktilist teavet ja linke riikide ametiasutuste veebisaitidele leiate ELi sisserändeportaalist.
Võite taotleda repatrieerimisabi
Kui elasite Ukrainas ja olete sõjapõgenik, siis on teil lubatud ELi siseneda olenemata sellest, milline on teie kodakondsus ja õigus rahvusvahelisele kaitsele. Kui kodumaale tagasipöördumine on turvaline, peaksite võtma ühendust ametiasutuste või organisatsioonidega, kes saavad aidata teil tagasi pöörduda.
Repatrieerimisabi saamiseks võtke ühendust oma päritoluriigi saatkonna või konsulaadiga selles liikmesriigis, kus te praegu viibite. Probleemide korral saavad selle liikmesriigi ametiasutused aidata teil oma saatkonna/konsulaadiga ühendust võtta ning võivad ka pakkuda abi kodumaale naasmiseks.
Teie tarbijaõigused
Olete ELis viibimise ajal kaitstud ELi tarbijakaitsealaste õigusaktidega. Nende õigusaktidega hoitakse ohtlikud tooted turult eemal ja tagatakse, et teid koheldakse õiglaselt, olenemata sellest, kas avate pangakonto, reisite, kirjutate alla mobiiltelefonilepingule või ostate internetist kaupu.